Klassi märk – kooli sümbol
Näitus „Roman Tavasti juveelifirma koolimärgid 1923 – 2010“ Tallinna arhitektuuri- ja disainigaleriis 1.-28. II 2011.
Kuraator Harry Liivrand, kujundaja Maile Grünberg
Teisipäeval, 1. veebruaril, avatakse arhitektuuri- ja disainigaleriis suurejooneline ülevaade eesti disaini ühest vähetuntud peatükist: koolimärkidest. Käesolev näitus annab esmakordselt läbilõike Roman Tavasti juveelifirmas toodetud kooli- ja klassimärkidest. Tavasti firmas toodetud umbes 800 koolimärgist on väljas üle saja, lisaks 65 sõrmust, samuti muud koolisümboolikat. Ekspositsiooni on valitud ka mõned märgid, mille autorluse määramine Tavasti firmale on kaheldav, kuid mis on asunud Tavasti arhiivis. Koolimärkide teema on Eestis alles läbi uurimata ja iga uus leid ning dateering rikastab meie teadmisi vastaval alal, seetõttu on näitusekülastajate abi ühe või teise märgi identifitseerimisel teretulnud. Loodetavasti ergutab näitus ka tänaste õppurite fantaasiat oma märkide kujundamisel ning on eeskujuks koolidele, kes alles oma visuaalse identiteedi märgilist sümboolikat otsivad.
Kullassepast ja gravöörist töösturi Roman Tavasti (1895 – 1942) firmal “Väärismetallasjade ja Märkide tehas Roman Tavast”, mis tegutses aastail 1923 – 1940 ja mille Tavasti perekond taaskäivitas 1993. aastal, on Eesti kooli- ja klassimärkide valmistamis- ja kujundamisloos erakordselt oluline koht. Kuigi Eesti koolimärkide ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi lõppu, kujuneb kooli ja abituriendi märgiline sümboolika kogu oma laias sortimendis välja just Eesti Wabariigis, kus 1930. aastail Eesti suurimaks medaleid ja märke tegevaks ettevõtteks tõusnud Tavasti firma haaras endale ka juhtiva koha vastavate toodete valmistamisel. Tavasti firma ajaga kaasas käivad kauni kujunduse ja kvaliteetse teostusega emailiga märgid muutusid osaks kõikvõimalike õppeasutuste visuaalsest identiteedist, nende kujundamisel osales firmaomaniku kõrval rida nimekaid kunstnikke nagu Eduard Järv, Peet Aren, Günther Reindorff, Paul Luhtein, Voldemar Mellik.
Tavasti toodangu stiililine ja kujundlik areng järjest moodsamate kujundusvõtete sissetoomise suunas on alates 1930. aastate algusest sünkroonis teiste tarbekunstialadega, kuid on kohati isegi kõige radikaalsemate lahenduste pakkuja. Kui varasem Tavasti märgitoodang jätkas kompositsioonis ja proportsioonis lopsakat hilisjuugendi mõjutustega eklektikat ja traditsioonilist rahvuslikkust, siis 1920. - 1930. aastate vahetusel lisandusid töödesse konstruktivistlikud vormivõtted ja näiteks rahvuslikku trikoloori hakati kombineerima muude märgiliste sümbolitega palju vabamalt. Läbivalt iseloomustab 1930. aastate Tavasti märgitoodangut aga lähtumine elegantsest, pedagoogilist sümboolikat ja geomeetrilist modernistlikku vormi sünteesivast art deco´st, mis annab koolimärkidele samuti spetsiifiliselt esindusliku ilme. Traditsioonilise, rinnas ripatsiketi otsas kantava rombikujulise märgi kõrval kohtame nüüd ka täiesti uudseid, suurlinna hoonete välireklaami lahtiselt seisva kirja esteetikat kasutavaid vormilahendusi – vaid nii-öelda sõrestikuna loodud ümmargusi märke.
Kõrvuti koolimärkidega valmistas Tavasti firma ka abituriendimärke, klassimärke, teklimärke, kooli lipsunõelu, kooliripatseid. Ajaloolise kooli- või klassimärgi traditsioon säilis ka saksa ja nõukogude okupatsiooni ajal ning natsionaliseeritud ning teise nime all edasi töötanud Tavasti firma jätkas koolimärkide tootmist. Nõukogude perioodil säilitasid paljud ajaloolised märgid enam-vähem oma varasema kuju (Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium), ent rahvusvärvide kasutamine oli loomulikult keelatud. Järk-järgult hakkasid koolimärkidest populaarsemaks aga muutuma kooli- ja klassisõrmused ning taasiseseisvunud Eestis edastab koolisõrmus kindlalt koolimärki, ka vene koolidel. Valdavalt hõbedast koolimärgid on jäänud peamiselt kõrgkoolide traditsiooniliseks kaunistuselemendiks. Kuid on siiani koole, mis tellivad tänapäevalgi terve komplekti sümboolikat (Ruila Põhikooli märk ja lipsunõel) ning mõni Soome kõrgkool on märgi kõrvale tellinud ka kooli sümboolikaga mansetinööbid. Võrdluses varasemate kümnenditega tooksin välja, et 21. sajandil ei võeta kujundust enam liigtõsisena ja selle üheks väljenduseks on humoristlik moment: Koeru ja Kiili koolide sõrmused interpreteerivad vastavalt koera ja kiili siluetti!
näituse kuraator
Harry Liivrand
