Kas kaitsevägi vajab kaitseväe teeneteordenit?
Kaitseministri 17. detsembri 2009. a määrusega nr 37 „Kaitseväe teenetemärkide kirjeldus ja andmise kord“ reglementeeriti kaitseministri poolt kaitseväe teenetemärkide liigid ja nende väljaandmine.
Kaitseväe juhataja poolt antavaid teenetemärke on mainitud määruse alusel kaks: kaheliigiline kaitseväe teenetemärk ning kaheliigiline kaitseväe teeneterist (endise nimega kaitseväe eriteenete rist ja kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist). Teised kaitseväe teenetemärgid on Maaväe teeneterist, Mereväe rist, Teenetemärk „Usk ja Tahe“ (merevägi) ning Õhuväe teeneterist.
Perioodil 2003-2010 oli kaitseväe juhataja poolt antavateks aumärkideks Kaitseväe Teenetemärk, Kaitseväe Eriteenete Rist ja Kaitseväe Eeskujuliku Teenistuse Rist. Leian siiani, et kaheliigiline ja üheklassiline kaitseväe teenetemärk on “oma aja ära elanud” ega vasta käesoleval ajal kaitseväe vajadustele. Kaitsevägi oli ja on probleemi ees, kus autasustatakse sama aumärgiga nii reameest kui kindralit. Sellised auatasustamise põhimõtted ei kuulu rahvusvahelise protokolli hea tava juurde. Vajadust “kõrgema” autasustamise osas ei leevenda ka Vabariigi Presidendi poolt antav Kotkarist, kuna aastas on nende orienteeruv arv kaitseväe osas väike.
Ühe lahendusena oleme välja pakkunud Kotkaristile „konkureerivat“ Kaitseväe Teeneteordenit. Teeneteorden võiks jääda kahte liiki: riigikaitseliste (sinine lindi põhivärvus) ja lahinguliste teenete (punane lint) eest ning olla jaotatud järkudesse järgnevalt:
- Kaitseväe Teeneteordeni 1. klass (suuristi komandör)
- Kaitseväe Teeneteordeni 2. klass (suurohvitser)
- Kaitseväe Teeneteordeni 3. klass (komandör)
- Kaitseväe Teeneteordeni 4. klass (ohvitser)
- Kaitseväe Teeneteordeni 5. klass (rüütel)
- Kaitseväe Teeneteordeni eriklassid (eriteenete rist ja eeskujuliku teenistuse rist)
Samuti saaks Kaitseväe Teeneteordeni ansamblisse lisada juba mitu aastat kaitseväe sümboolikanõukogus töös olevat ja kooskõlastust ootavat kaitseväe pikaajalise teenituse medalid (ristid). Kaitseväe teeneteordeni ideekavandi on esitanud heraldik Priit Herodes juba 2006. aastal.
Kaitseväe teeneteordeni loomise vastuargumendina võiks tuua Vabariigi Presidendi poolt antava riikliku autasu Kotkaristi. Meeldetuletuseks Kotkaristi teenetemärgil on kaheksa klassi:
· viis põhiklassi - I, II, III, IV ja V klass;
· kolm medaliklassi - kuld-, hõbe- ja raudrist;
Sõjaliste teenete eest antavale Kotkaristile on lisatud kaks ristuvat mõõka. Kotkarist pole alati olnud Vabariigi Presidendi poolt antav autasu. Vabariigi Valitsuse 17.02.1928. a otsusega kinnitati Kaitseliidu Kotkaristi statuut. Kuna Eesti Vabariigis puudus riiklikul tasandil sõjaväeline teenetemärk, võeti Kaitseliidu Kotkarist hiljem kasutusele riikliku teenetemärgina. Samas ei muudetud Kaitseliidu Kotkaristi statuuti. Lisan märkusena, et antud statuudis ei kajastu kuidas peaks Kotkaristi annetamise puhul vahet tegema ohvitseride ja allohvitseride vahel.
Kokkuvõttes on alatine vaidlus, kui palju peaks olema erinevaid au- ja teenetemärke - enamasti on kaks erileeri. Ühtede arvates on neid liiga palju, samas teiste arvates võiks neid olla pigem rohkem kui vähem. Leian, et kaitsevägi, kui militaarne organisatsioon, vajab kindlasti erinevaid teenetemärke ning seetõttu võiksid need selguse huvides moodustada kauni ansambli.
11.10.2010
Andres Parve
kapten (r), kaitseväe sümboolikanõukogu aseesimees
