Kaitseväe juristi kutsemärgist

Kaitseväe juhataja 02. juuli 2004. a käskkirjaga nr 163 kinnitati kaitseväe juristi kutsemärgi statuut. Sellega taastati ja võeti kasutusele 1935. a asutatud sõjaväe juriidiliste asutuste märk, mis oli käigus 1940. aastani.

Kutsemärgi eesmärk on süvendada kaitseväes teenivate erialast kõrgharidust omavate juristide ühtsustunnet ning kohustada selle kandjat kaitsma ja hoidma kõrgel kaitseväe juristi head nime ja au igas olukorras.

Kutsemärk kujutab sümboolselt õigusemõistmise põhimõtet kaitseväes (mõõk ja kaalud) ning väike riigivapp tähistab riigiasutust.

Sõjaväe juriidiliste asutuste märk, valmistatud enne II maailmasõda Heinrich Kiiveri kullassepa töökojas

Kaitseäve juristi kutsemärk, valmistatud 2004. aastal Roman Tavasti kullassepa töökojas

Tegemist on omamoodi haruldase märgiga, kuna nimeliselt on teada kõik eelmise iseseisvuseaja 24 märgi kavaleri aastatest 1935-1939.

Esimest korda anti kutsemärki välja 12. novembril 1935 a 15-le sõjaväelasele nende seas kol Ernst Leithammel´ile, kol-ltn Gustav Knorring´ile ja kin-mjr Nikolai Helk´ile.  Teist korda anti märki välja 1. veebruaril 1939. a 7-le kaitseväelasele ning 9. juunil 1939 a 2-le isikule. Taastatud juristi kutsemärgid andis kaitseväe juhataja välja esmakordselt 15. septembril 2004. a ning  pidulik märkide üleandmise tseremoonia toimus 3. oktoobril 2004. a http://www.mil.ee/?id=1280 (Kutsemärkide andmine toimub reeglina üks kord aastas 4. oktoobril Kaitseväe Peastaabi õigusosakonna loomise aastapäeval).

Kokkuvõttes on tegemist kaitseväe juhataja auväärse tunnustusega kaitseväe juristidele vähemalt kaheaastase laitmatu teenistuskäigu eest kaitseväes. Tänasel päeval tuleks märgi saajate ringi laiendada ka reservjuristidele, kes kuuluvad kaitseväe juristide reservi ning on valmis oma kohust täitma kaitseväe sõjaaja struktuuris.

02.11.2010
Andres Parve,
kapten (r), kaitseväe sümboolikanõukogu aseesimees